Vaata pilte

Botswana

Loodussõbra ja safarihundi unelm - metsik Botswana

17.09.-1.10.2021, 27.03.-10.04.2022
Loodussõbra ja safarihundi unelm - metsik Botswana

lõvid Third bridge

 Paljud vanad safarihundid peavad Botswanat parimaks reisisihtkohaks. Loomi näeb siin enam-vähem sama palju, kui Keenia või Tansaania parimates rahvusparkides, kuid inimesi ja autosid on märksa vähem, ja suure osa ajast saab safaril ringi sõita uhkes üksinduses.

 

Katkend Botswana reisijuht Rein Kuresoo raamatust “Seal, kus talvituvad suitsupääsukesed”

Lõvide armueine

Sõidame ringi Khwai piirkonnas Moremi looduskaitsealal Okavango delta kaguosas Botswanas. Siin lookleb mopaanimetsade ja lagendike vahel laia lammiga Khwai jõgi. Kiskjatele on praegune kuiv aastaaeg toiduküllane, kuid kaugeltki mitte muretu, sest nüüd tuleb eluruumi jagada märksa suurema hulga murdjatega. Lõvipraidide territooriumid on kokku surutud ja isaslõvid on terve öö ametis oma valduse piiride valvamisega. Soolise võrdõiguslikkuse entusiastid viskavad vahel isaslõvidele nina peale, et nood on laisad ega viitsi ise saaki püüda, aga suur osa nonde ajast ja energiast kulub praidi kaitsmi- sele sissetungijate eest. Nad käivad öö jooksul läbi kümneid kilomeetreid ja kehtestavad valjult möirates oma õigusi jahimaadele. Ehkki on juba detsem- ber, on vihma sadanud väga vähe. Lamm on küll kattunud madala rohelise rohuvaibaga ja puud värskes lehes, kuid vesi ei jää veel loikudesse püsima ning janu saavad loomad endiselt kustutada vaid jões. Seetõttu püsivad nad ikka eluandvate vooluvete lähedal.

Meie pärastlõunane loomavaatlusretk viib meid taas lammile. Siin tegutseb enam-vähem sama seltskond, kes on varemgi silma hakanud: rohtu söövad impalad, mõned vesivohlud, gnuud ja tüügassead, kuid sedapuhku on luhal ka kari pikksaba-vohlusid. Vohlud on võrdlemisi kogukad antiloobid, kes elavad peamiselt roostikes ja soodes. Vohludel on silmatorkavalt tugevad tagajalad, mis aitavad kiiresti liikuda ka põlvekõrguses vees, kus loomadel tavaliselt jooksuhoog pidurdub. Soised elupaigad on nende jaoks turvalisemad ja toitu leidub siin aastaringselt. Seepärast on kuival aastaajal pikksaba-vohlusid ja neile sarnase eluviisiga vesivohlusid, pukusid ja suurredunkasid (roopukke) Okavango servaaladel harva näha. Kui algavad vihmad ja jõelammil tärkab värske rohi, tulevad aga vohlud, pukud ja pukid lagedale. Siis algab ka nende innaaeg.

Enamasti näeb koos toimetamas vohlude poissmeeste klubisid või siis emasloomadest ja noortest koosnevaid haaremeid. Haaremit valitseb üks pull, kuid sageli on selle lähikonnas ka „haaremivalvureid”. Need on tugevad noored pullid, kes on ikka ja jälle valmis valitsejat välja kutsuma. Peamiselt proovivad nad siiski sarvi üksteise kallal, et selgitada välja, kelle kord on haaremiperemehele kinnas visata. Haaremi lähedal hängivad satelliitpullid aitavad karja hoiatada ka kiskjate eest, mõnikord omaenese elu hinnaga.

Just nii täna juhtubki. Satume vohlukarjale, kes ei paistagi eriti nautivat leebet õhtutundi ja lammil tärganud mahlast rohtu. Kõik loomad, eriti satel- liitpullid, hoiavad päid püsti, vaatavad roostiku poole ning norsatavad aeg-ajalt ärevalt. Pikka aega ei juhtu siiski midagi ja otsustame veidike eemale sõita, et vaadata üle ka jões lobistav jõehobukari, kuid samas ikka vohludel pilku peal hoida.

Lõpuks ilmubki roo ja kõrge rohu seest nähtavale kaks lõvi, kes jalutavad ühest noorest pullist õige lähedalt mööda. „Mesinädalaid pidav paarike,” ütleb meie giid Mike, „praegu neid vohlud ei huvita, nad lähevad omi asju ajama.” Otsustame siiski lähemale sõita ja vaadata, mis neil mõttes mõlgub.

Ka vohlu, kellest lõvid pilku kinkimata mööda tuhisesid, näib olevat Mike ́iga sama meelt ja vahib lõvisid sellisel ilmel nagu oleksid nood talle rubla võlgu. Jooksupanek lähedal viibiva lõvi eest olnuks aga samasugune vene rulett nagu paigal seismine – ühelt poolt oleks see peaaegu möödapääs- matult käivitanud suurte kasside jahiinstinkti, teisalt võiks kiirel ja jõulisel vohlul lõviga võidu joostes olla siiski ka šanss ellu jääda.

Peagi selgub, et lõvid on nii meid kui ka vohlu haneks tõmmanud. Olles jätnud mulje, et nemad toituvad hetkel vaid õhust ja armastusest, keeravad lembekiisud järsku ümber ja sööstavad vohlu suunas. Enne kui me õieti ohhe- tadagi jõuame, lebab antiloop maas ja kaks suurt kassi hakkavad teda, üks kõrist ja teine tagumikunahast hammastega kinni hoides, kumbki enda poole sikutama.

Ei saa salata – loomariigi veretöid on vastuolulistele tunnetele vaatamata pagana huvitav vaadata. Sedapuhku saab meie tume kirg täielikult rahulda- tud: erakordselt kaunid kiskjad toimetavad kauni saaklooma rituaalse tapmise otse tee ääres. Mike sõidab lõvidele ja nende ohvrile otse külje alla ja nüüd saame juba neljaveolisest loožist jälgida, kuidas lõvid oma armuhooaja õnne- tut tunnistajat ära sööma hakkavad. Vohlu surmatõmblused jõuavad kiiresti lõpule.

Kiilaspäine musta lakaga isalõvi lakub ta hargivahe puhtaks samasuguse hoolega nagu kirurg puhastab lõikusele minevat kehaosa. Pärast seda ampsab loomade kuningas ilma pikema jututa vohlu testised ära – küllap siis on tal neid tarvis. Rohkem teda söömine hetkel ei huvita ning ta heidab lõõtsuta- des põõsa alla, et leiba (või pigem kaaviari) luusse lasta. Kui kiskjad Aafrikas looma murravad, saavad saagist osa paljud näljased. Lõvid võtavad teadagi lõviosa, sellest omakorda lõviosa kuulub isaslõvidele, kes sageli jahist osagi ei võta. Peab ütlema, et sedapuhku on „lõviosa” pisut ebaharilik.

Emaslõvil on mõnevõrra teistsugused apetiidid kui ta kavaleril. Ta jätab rinnaliha fileerimise katki ja asub antiloobi kõhtu lahti lõikama. Jämesoole koos selle sisuga tõmbab ta kõhuõõnest välja ilmel, millega tõeline daam eemaldab prae seest koka habemekarva. Seevastu tohutut buurivorsti mee- nutava peensoole koos selles sisalduva (pehmelt öeldes) kvakamoolitaolise seede-ensüümidega töödeldud vitamiinirikka rohumassiga neelab ta alla. /…/  Seejärel küünitab ta oma koonu vohlu kõhuõõnde maksa järele, et süda taimetoidust läikima ei jääks. Pärast soolikate ja maksaga maiustamist näeb ta välja nagu orgialt naasev vampiiri- tar. Enne puhkama heitmist lohistab ta vohlu lihakeha põõsa varju. Tõepoo- lest – esimesed raisakotkad hakkavad juba ümbritsevatele puudele ja põõsas- tele laskuma ning taevakaarelt on jõudsalt lisa tulemas.

Selline õhtusöögikombestik on lõvide kohta mõnevõrra erandlik. Päris ilmselt oli lõvidel kõht täis. Mul on suur kiusatus seletada tõika, et isaslõvi antiloobi munandid nahka pistis ning et ainsaks snäkiks see jäigi, suguhor- moonilaksu vajadusega intensiivsel paaritusajal. Tõele lähemal on vist siiski see, et kui lõvi tahaks endale teha suukaudset hormonaalset turgutuskuuri, peaks ta manustama umbes kaks vohlu munandit kaks korda päevas kümne päeva jooksul. Pigem avas isalõvi, kes polnud ise näljane, selle ampsakaga emalõvile tagaukse vohlu lihakeha juurde.

Lõvide lembeaeg on intensiivne: kolme-nelja päeva jooksul paarituvad teineteise välja valinud kuninglikud kassid umbes iga kahekümne minuti tagant, tehes aeg-ajalt mõistagi ka pikemaid unepause. Armuakt ise kestab vaid ehk kakskümmend sekundit ja lõppeb mõlemale poolele valuliku grimassiga – isaslõvi (nagu ka kõigi teiste kaslaste) suguti on ogaline. Arva- takse, et emaslooma emakat kriimustades aitab see stimuleerida munaraku eraldumist.

Praidi teine isaslõvi ei sekku armupaari lembemängu, kuid ootab lähe-
dal lesides kannatlikult. Vahepeal tõuseb ta üles, kustutab lammil leiduval veesilmal janu, nuusutab midagi ja teeb siis uskumatult veidra grimassi. Kui inimene oleks äsja nuusutanud seda, mida nuusutas see lõvi, oleks ta ilmselt enam-vähem sama nägu, kuigi lõvist erineval põhjusel. Lõvi on haistnud ind- leva emalõvi lõhna ja tal tekib nn flehmeni reaktsioon, mis on seotud ninaõõ– nes paikneva lisahaistmisorgani – Jacobsoni elundiga. Selle elundi haisteavad avanevad suulakke – pärast ninaga vedamist täpsustab lõvi teda huvitavat lõhna seda suu kaudu Jacobsoni elundisse tõmmates. Flehmeni reaktsioone võib näha nii hobustel, kassidel kui ka lehmadel ja üldise enamikul imeta- jatest. Inimese Jacobsoni elund on atrofeerunud, kuid päris intrigeeriv on mõelda, milline võiks olla inimeste maailm, kui me iga oma seksuaalset huvi- sädet nii ilmeka näoviguriga afišeeriks. Igatahes jääb praidi isaslõvi nr 2 meile lootusrikka näoga järele vaatama – kui väljavalitud isaslõvil juhtub sigitus- maratoni ajal võhm otsa saama, jätkab emalõvi sugu edasi temaga.

   

********************

Botswanas elab Aafrika suurim elevandipopulatsioon. Ka hüäänkoerte, lõvide, leopardide ja gepardite asurkonnad on siin suuremad ja tugevamad kui mujal Aafrikas. Ja loomulikult on Okavango tõeline jõehobude paradiis.

Botswana suurimaks magnetiks ongi Okavango delta. See on

Moremi jõehobudjõgi, mis ei suubu merre vaid kaob Kalahari kõrbe ja millest siis tekib maailma suurim oaas. Kui 2013. aastal otsiti Aafrika seitset suurimat loodusimet, siis krooniti nende sekka ka Okavango delta. Meie reis viibki meid suures osas Okavango delta piirkonda  ning lõpuks külastame ka seitsme maailma suurima loodusime hulka arvatud Victoria juga, mis asetseb Botswana põhjapiiri lähedal Sambias ja Zimbabwes.

Botswana on pindalalt veidi väiksem kui Prantsusmaa, kuid inimesi elab siin vaid kaks miljonit.

Lisaks on see peale Eesti ainus sini-must-valge lipuga riik maailmas. Eesti trikoloor autol äratab siin alati kohalike sõbralikku tähelepanu.

tsvana_lapsedBotswana arvukaimaks rahvuseks on tsvanad, põlisrahvaks aga sanid, kes on enam tuntud bušmanitena. Peale selle on Botswana Aafrika kõige väiksema korruptsiooniindeksiga hästitoimiv riik.

Loodusturism on teemantite ja muude maavarade kaevandamise ning veisekasvatuse järel riigi majanduse kolmas alustala ja turist tunneb end siin oodatud külalisena.

Vaata videot meie eelmisest Botswana reisist

 

Vaata mida kliendid kirjutavad https://www.kontiki.ee/kliendid-meist/

Täpset programmi päeva kaupa vaata ülevalt nupu alt KAVA.

 

 

Et oleks julgem  kaugeid reisiplaane teha, oleme oma kõigi 2021 aasta grupireiside paketti lisanud omalt poolt Covid reisikaitse kindlustuse.  Te ei pea muretsema, mis saab siis, kui vahetult enne reisi saate positiivse covid- testi või kui haigestute. Kindlustus tagab reisitõrke korral reisiraha tagastuse või reisil olles ravikulud.

 

Miks reisida Kon Tiki Reisidega:

  •  Meil on pikaaegne kogemus ja teadmised kohapealsetest oludest
  • Toome teid alati koju tagasi
  • Meie kaugreiside grupireisid sisaldavad juba Covid kindlustuskaitse

 

Kon Tiki Reisides lähtume oma reisikorraldusel vastutustundlikust reisimisest ja  jälgime kõiki kohalikke covid reegleid turvalisuse huvides. Hoiame pidevalt silma peal kohalikel oludel ning nende ebasoodsaks muutumisel lükkame reisi edasi või jätame ära.

 Päev 1

Saabumine Botswanasse, safaripealinna Mauni. Majutus hotellis. Puhkus basseini ääres pikast lennust, lend väikelennukiga Okavango delta kohal. Õhtusöök kohalikus restoranis

 

Päev 2

Sel päeval algab meie safari. Meid ootab ees täisvarustusega safariauto. Läheme 9- päevasele safarile Moremi, Savuti ja Chobe piirkonda. Meiega on lisaks reisijuht Reinule kaasas kohalik giid-autojuht, kokk ja abiline. Järgmisel 9 päeval maasturitega liikudes ööbime kaitsealadel meie jaoks igapäevaselt püstitatud telklaagris. Kõigil telkidel on oma safaridušš ja tualett. Süüa valmistab kaasasõitev kokk. Road on maitsvad, värsked ja samas ka aafrikapärased. Nii on Botswanas aastakümnete jooksul reisinud miljonid safarituristid. Ettevaatlike rahustuseks võib öelda, et sellise reisimisviisi õnnetusjuhtude statistika ei anna põhjust muretsemiseks. Sõidame esmalt Moremi kaitsealale, mis paikneb Okavango kaguosas. Pärast keskpäevast puhkust laagris suundume loomavaatlusretkele, mis kestab päikeseloojanguni. Esimestel päevadel viibime Xakanaxa piirkonnas, kus lisaks paljudele antiloobiliikidele, tüügassigadele, sebradele, kaelkirjakutele, elevantidele ja jõehobudele võib kohata lõvisid, tähnikhüääne, leopardi ja gepardit.Bainesbaobs

Majutus kõigi mugavustega telkides. Duširuumi keset imelist loodust ja vaateid.

 

Noor isalõvi

Päev 3

Päev Xakanaxa piirkonnas. Hommikul sõidame loomi vaatlema päikesetõusu ajal. Päike tõuseb peale kuut hommikul, kuid loojub õhtul varakult – kella seisme paiku. See jätab piisavalt palju uneaega. Eelmisel päeval saadud teave võimaldab meil paremini hinnata, kus võib oodata kiskjaid ja teisi huvitavaid loomaliike.

Majutus kõigi mugavustega telkides keset imelist loodust ja vaateid.

 

Päev 4

Lahkume hommikul vara laagrist, abilised jäävad seda kokku panema. Hommikuselt loomavaatluselt Xakanaxa piirkonnas sõidame edasi Khwai piirkonda, mis on veidi metsasem. Jõeäärsed puudesalud on heaks varitsuskohaks leopardile. Ka lõvisid ja elevante on selles piirkonnas palju ja sageli satuvad oma jahiretkedel siia hüäänkoerad.

Ööbime telklaagris jõehobudest kubiseva järvekese ääres.Safari_vehicle_-_watching_Buffb

 

Päev 5 -6

Veedame päeva Khwais, uurime, millised on võimalused leopardi ja hüäänkoeri kohata.

Öösel kuuleme safaritelkidest Okavango-piirkonna tüüpilisi ööhääli – võrakonnade kilksumist, jõehobude puristamist, elevantide pasundamist, võib-olla ka lõvide möirgeid.

Vaata ka Rein Kuresoo juttu tema kohtumisest Okavango lõvidegaFully Serviced Tent Inside 2

ning juttu maailma suurimast elevandipopulatsioonist Chobes

 

 

 

Päev 7-8 Savuti - Chobe Rahvuspark

moremi elevandidSavuti on koht Chobe rahvuspargi ja Kalahari piiril, kuhu loomad tulevad kaugelt poolkõrbest janu kustutama. Seetõttu on siin kiskjaid rohkem, kui kusagil mujal Botswanas, arvatakse koguni, et see on Aafrika kõige kiskjaterohkem piirkond. Siin on vändatud mitmeid BBC ja National Geograficu filme lõvidest, leopardidest ja hüäänkoertest. Ka gepardi kohtamise tõenäosus on siin retke suurim. Õhtuti tulevad hüäänid laagrit uudistama.

 

Päev 9 – 10 Chobe Rahvuspark – Chobe jõgi

 

Chobe elevantSõidame safariautodega ringi Chobe rahvuspargis. Lisaks rohketele kõikjal askeldavatele elevantidele ja paljudele teistele loomadele, keda kohtame ka edaspidi, on siin võimalik näha ka haruldast musta hobuantiloopi. Chobe on kõige elevandirohkem piirkond kogu Aafrikas. Hommikustel või õhtustel retkedel võib sattuda ka saaki murdvatele kiskjatele. Meie safari viib meid nüüd mööda jõeäärseid radasid . Siin võib näha suurt karja pühvleid, elevante sebrasid ja teisi rohusööjaid. Kuna saakloomi on palju, võib kohata ka palju kiskjaid. Päikeseloojangud nagu mujalgi Aafrikas, on ka siin imeilusad ja annavad suurepäraseid hetki fotograafidele:)

 

Päev 11

Chobe jõgi. Viimane hommik meie liikuvas safarilaagris. Seejärel suundume hommikusele laevakruiisile mööda Chobe jõge. Paadireisil mööda Chobe jõge näeb rohkesti nii elevante kui ka jõehobusid, krokodille ja paljusid veelinde.

 

Lõuna Kasanes ja sealt edasi sõit Victoria Falls linnakesse. Looduse tüügasiga Kasanesvõimas kohalolu on märgatav siin linnaski – tüügassead jalutavad autode vahel, vahel tungivad linna ka elevandid või paavianid.

Majutus Victoria Fallsis hotellis.

 

Päev 12

Päev Victoria Fallsis

Külastame üht maailmaimedest Victoria juga, mis on ühtlasi ka maailma kõige laiem juga – 1700 m  lai ja 108 m kõrge. Soovijatel võimalus oma päeva veeta kas ekstreemspordiga tegeledes, linnakeses jalutades või basseini ääres puhates.

Majutus hotellis Victoria Fallsis.

 Unknown 

 

Päev 13

Lahkumine Victoria Fallsist ja sõit lennujaama.

 

Hind 4450 eur  sisaldab: 

Rahvusvahelisi lende Tallinn- Maun ja Victoria Falls - Tallinn

Majutused kahestes tubades hotellides (Maunis ja Victoria Fallsis) ja kahestes telkides safaril olles. Telgid on suured ja kõigi mugavustega. Magamine voodites.

Kogu toitlustus safaril olles

Maunis ja Victoria Fallsis majutus koos hommikusöögiga

Kõik programmis kirjeldatud tegevused, safarid ja  ringsõidud

Eestikeelne reisijuht loodusteadlane Rein Kuresoo 

Kohalik giid-autojuht

Kõik loodusparkide tasud  ja sissepääsud

Covid kindlustuskaitse

 

Lisakulutused reisil:

Toidukorrad Maunis ja Victoria Fallsis

Alkohoolsed joogid

Viisatasud - Zimbabwe ja Lõuna Aafrika transiitviisa

Jootrahad kohalikele giididele

 

 

Reisi üldtingimused

 

Rein Kuresoo

Rein Kuresoo (54) on bioloog, looduskirjanik, loodusgiid, looduskaitsja, looduskunstik ja -esseist. Ta on Eestimaa Looduse Fondi üks asutajaliikmeid ja olnud ka selle juhataja. Ta on juba üle 25 aasta toonud Lääne-Euroopa turistide Eestisse linde ja karusid vaatlema. Täna viib ta ka eestlasi lõvisid ja elevante vaatama:). Rein tunneb ühtviisi hästi nii Botswana imetajaid, linde kui ka taimi. RK

Reinu lugusid Botswana loodusest saab lugeda siit.

 

 

 

Ole kursis põneva reisiinfoga

Pane siia oma meiliaadress ja oled toimuvaga kursis,



Liitu uudiskirjaga!