Top
Image Alt

Korallid

Igaüks saab meist oma igapäevaste väikeste valikutega teha midagi meie planeedi tervise heaks. Kon Tiki panustab kestliku turismi ning loodushoidu, kutsume ka Sind üles tegema valikuid, mis seda toetavad! Kuna meie reisid viivad teid troopilistele maadele ja meredele, siis soovime tähelepanu pöörata ühele olulisele asjaolule. Nimelt on paljud meie heas usus nahale määritud päikesekreemid ohtlikud mere elustikule ja mõjuvad muuhulgas hävitavalt korallidele.

Kon Tiki annab sulle soojale maale reisides kaasa korallisõbraliku päikekaitsevahendi JOIK-ilt.

Turvaline, tõhus ja õrn päikesekaitse 75g pulk sisaldab looduslikku päritolu mineraalseid filtreid ning loob nahale läbipaistva kaitsekihi UVA ja UVB kiirguse eest. 35 SPF faktoriga pulk on spetsiaalselt loodud tundlike piirkondade (huulte, nina, kõrvalestade, armide) kaitsmiseks päikesekiirguse kahjuliku mõju eest. Päikesekaitse pulk on lõhnavaba ning sisaldab nahka niisutavaid ja toitvaid ohaka, jojoba ning shea maheõlisid. Tootes on kasutatud mitte-nano tsinkoksiidi, mis on ohutu veekogude ökosüsteemidele.

  • Laia spektriga kaitse UVA ja UVB kiirguse eest
  • Mitte-nano tsinkoksiidil põhinev mineraalne päikesekaitse filter
  • Sobib kasutamiseks nii näol kui kehal, eriti päikesele enam tundlikel piirkondadel – huuled, nina, kõrvalestad, armid, õlad
  • Lihtsasti pealekantav ja kiiresti imenduv
  • Ei jäta nahale valget kihti
  • Lõhnavaba
  • Mugav väljakeeratav pakend
  • Ohutu korallidele ja muudele veekogude ökosüsteemidele

Tutvu kõikide koostisosadega siin >>

Mis on korallid?

Korall on ainuõõssne loomake. Moodustised, mida me sageli nimetame koralliks, koosnevad tegelikult tuhandetest tillukestest loomakesteks, keda nimetatakse korallpolüüpideks. Polüübid moodustavad kaltsiumkarbonaadist skeletil elava vaiba. Kui üks põlvkond koralle sureb, kasvab surnud korallide skelettide peale uus põlvkond. Nii tekivadki korallrifid ehk korallrahud. Korallrahud koosnevad miljonitest koralli polüüpidest ja need on suurimad organismide loodud struktuurid Maal. 

Korallide kolooniad kasvavad väga aeglaselt, harva rohkem kui paar sentimeetrit aastas. Ühe koralli suurus on mõnest millimeetrist 2 meetrini. Korallid saavad toitu oma kudedes elavatest vetikatest ja planktonist. Korallid vajavad eluspüsimiseks ja kasvamiseks päikesevalgust ja sooja vett, seetõttu leidub neid troopilises ja lähistroopilises kliimas. Suurim korallriffide süsteemidest on Austraalia Suur Vallrahu, mis on rohkem kui 2400 km pikk. Suuruselt teine korallriffide süsteem on Belize’i Vallrahu, mis on 300 kilomeetri pikkune osa 900 kilomeetri pikkusest Mesoameerika Vallrahusüsteemist.

Miks on korallid olulised?

Korallrahud on erakordselt kaunid, värvilised ja liigiirikkad paigad aga samas ka erakordselt õrnad ja haavatavad. Korallriffid on koduks veerandile ookeani mereelustikust, nad loovad puhast õhku ja kaitsevad haavatavaid rannikuid erosiooni, üleujutuste ja tormide eest. Korallriffid toetavad pindalaühiku kohta rohkem liike kui ükski teine  merekeskkond, sealhulgas umbes 4000 kalaliiki, 800 kõvakoralliliiki ja sadu muid liike. Teadlased on arvamusel, et veel miljonid korallrahnudel elavad liigid on avastamata. 

Mis ohustab koralle?

Koralle ohustavad nii liigne kalastamine, saastamine, vastutustundetu turism aga ka näiteks päikesekreem, mida miljonid turistid oma nahale määrivad.

Teadusuuringutest* on selgunud, et üks ohtudest korallidele on päikesekreemid, mis sisaldavad keemilisi päikesekaitsefiltreid ja koostisaineid nagu näiteks oksübensoon ja oktonoksaad (nende puhul on ka tõestatud kahjulikkus inimeste tervisele). Uuringust selgus, et mida kõrgem on UV tase, seda suuremas koguses erinevaid koostisosi päikesekreemist eraldub. Kõige enam eraldus vette alumiinium ja titaani osakesi. Alumiinimuühendeid kasutatakse kreemide viskoossuse ja läbipaistvuse reguleerimiseks, titaaniühendid sisalduvad enamasti nanoosakestes, mis toimivad UV filtrina.

Lisaks eelmainitud metallide ühenditele sisaldavad päikesekreemid sageli ka plii, mangaani, vaske, niklit, kaadmiumi ja koobaltit, kuid neid ei tooda üldjuhul toote etiketil välja, kuna nende kogused on pealtnäha väikesed ning neid kasutatakse teistes ühendites tugiainena, näiteks koobaltit kasutatakse titaanoksiidi nanoosakeste pinnal nende toime parandamiseks, värvaineks või naha niisutajana. Lisaks metalliühenditele sisaldavad päikesekreemid ka märkimisväärset kogust fosforit ja silikooni. Mõlemad elemendid sisalduvad taas teistes ühendites ega pruugi olla otseselt nimetatud toote etiketil. Küll aga toimivad need ained keskkonnas inorgaaniliste toitainetena ning mõjutavad selle kaudu mereelustikku.

Igal aastal jõuab maailmamerre ligi 14 000 tonni päikesekaitsekreemi, mida inimesed on enne ujumist naha peale määrinud. Enamik kaubanduslikult toodetud päikesekaitsekreeme sisaldab keskkonnale mürgiseid laia UV-kiirgusspektriga kemikaale oksübensooni ja oktinoksaadi. Vette sattudes suurendavad need järsult selle mürgisust ja seega ohustavad vee-elustikku.

Kutsume ka Sind üles tegema valikuid, mis säästavad meie keskkonda. Vaata, kas päevituskreem, mida tavaliselt kasutad, sisaldab järgmiseid kahjulikke koostisaineid:  Oxybenzone ja Octinoxate,  Benzophenone-1, Benzophenone-8, OD-PABA, 4-Methylbenzylidene camphor, 3-Benzylidene camphor ja Octocrylene. Selliseid aineid sisaldavad kreemid EI OLE korallisõbralikud.  Tasub vaadata ka, kas pudel kannab märget „korallisõbralik” ehk „reef-friendly” või „reef-safe” aga ka see märge pole alati tagatiseks, et see päriselt ka nii on. Päikesekreemi valides eelista alati biolagunevat ja mineraalidest valmistatud kreemi, mis sisaldavad tsink oksiidi või siis non-nano titaanium dioksiidi. 

Isegi kui sa ei snorgelda või sukeldu korallirahul, soovitame teha korallisõbralik valik, sest kahjulikud ühendid liiguvad lõpuks ookeani ka siis kui neid dushi all maha pesed (ja korallisõbralik valik on ka parem valik ka sinu enda tervisele). 

You don't have permission to register
Ole kursis põneva reisiinfoga

Pane siia oma meiliaadress ja oled toimuvaga kursis,

Liitu uudiskirjaga!