Džungliöös on hääli…
Rannaäärses väikses Costa Rica hotellis magusat und magades, oleksin voodist peaaegu välja kukkunud kui kuulsin läbi une möirgeid ja kummalisi lurinaid nagu tahaks miski kanalisatsiooni august alla luriseda.. või nagu tegutseks rõdul pehmelt öeldes pahane King Kong. Ehmatusega meenus, et sõime õhtul rõdul arbuusi ja unustasime arbuusikoored lauale.
Nihutasin pisut kardinat, rõdul ei paistnud kedagi, arbuus oli ka ilusti alles. Lurin, möirged ja ragin aga jätkus. Hiilisin ukse peale, kell näitas kolmandat hommikutundi ning väljas valitses pimedus. Hotelli kõrval autoparklas põles väike latern, mis andis ka piisavalt valgust, et tuvastada häälealliks. Puude otsas hüppas ringi trobikond möiraahve, kellest mõned olid okste peal püsti ja tegid liigutusi nagu üritaksid nad sügisese õunapuu otsast sügisel õunu alla raputada. Kogu seda tegevust saatsid kõikvõimalikud häälitsused. Kui astusin puudele lähemale, läksid möirged valjemaks ning suisa ähvardavaks, astusin tagasi toa poole, ahvid rahunevad. Loomulikult tekkis tahtmine kogu see vaatemäng salvestada aga ööpimeduses ei õnnestunud peale häälte midagi kaamerasse püüda.
Möiraahvide häälitsused Costa Ricas on üsna tavaline. Varahommikuti kuskil vaiksemas kohas olles kostub metsasügavustest ikka veidi nende iseloomulikke möiratusi, tavaliselt kostuvad need eemalt metsast ja ei ole nii intensiivsed, möiraahvide hääled kostuvad umbes 5km kaugusele. Häälitsustega antakse märku oma piirkonnast ja suheldakse teiste ahvigruppidega. Kui aga satud möiraahvi nägema enda pea kohal puu otsas, tasub suu pigem kinni hoida:)
Costa Rica möiraahve ja teisi karvaseid ning sulelisi saab loo autori ja reisijuht Andra Saimrega avastama tulla kahele erinevale Costa Rica reisile :Costa Rica sügisel ja Costa Rica talvel.
