Saage tuttavaks: Rein Kuresoo, meie Botswana reisijuht
Rein on bioloog, looduskirjanik, loodusgiid, looduskaitsja, looduskunstik ja -esseist. Ta on Eestimaa Looduse Fondi üks asutajaliikmeid ja olnud ka selle juhataja. Rein tunneb ühtviisi hästi nii Botswana imetajaid, linde kui ka taimi.
Mis asjaoludel sattusid esimest korda Botswanasse?
Esimest korda sattus Rein Botswanasse ? Okavango delta on maailma suurim oaas. Paljude bioloogide jaoks on see üks unistuste sihtkohti. Reis sai teoks siis, kui see unistus muutus mitme bioloogist sõbra jaoks põletavaks.
Mis Sind Botswana juures köidab?
Botswana on üllatavalt hästi korraldatud riik. Erinevalt suurest osast teistest Aafrika riikidest ei ole ta ülerahvastatud. Ka safaril saab enamasti ringi sõita ja loomi vaadelda uhkes üksinduses – selles on suur erinevus Kesk-ja Ida- Aafrika riikidega, kus lõvi või leopardi leiab savannis üles selle ümber kogunenud autode järgi. Loodus on Botswanas väga lähedal, maailma askeldused väga kaugel.
Mis on sinu unistuste sihtkoht, kus sa ei ole veel käinud?
Neid on väga palju aga üritan praegu keskenduda Aafrikale. Ühe piirkonna looduse põhjalikus tundmises on oma võlu – kui õppida nägema suuremaid seoseid, mis valitsevad ühel kontinendil, siis tunned, et iga reis ei tee üksnes su maailma kirevamaks, vaid saad ka tõepoolest targemaks. Aafrikas on üheks paigaks, kus loodus on mandriga võrreldes täiesti erinev, Madagaskar. See saar ja Gabon on mu tulevikuplaanides – juba praegu õpin nende tarbeks prantsuse keelt.
Kas ebola hirm Su Aafrika indu ei jahuta?
Aafrika on väga suur kontinent. Ebola kolded Libeerias ja Sierra-Leones on Euroopale märksa lähemal, kui näiteks Botswanale või isegi Tansaaniale või Etioopiale, seega on isegi teoreetiline oht meile kodus suurem kui neis riikides. Pealegi on inimeste liikumine nende riikide vahel Euroopaga võrreldes praktiliselt olematu. Sellele vaatamata tõdevad Lõuna- ja Kesk-Aafrika safarikorraldajad, et põhjendamatu ebola-paanika tõttu on turiste sel aastal tunduvalt vähem. See on hea uudis turistidele – mida vähem on kliente, seda enam saavad nad end tunda kuningatena. See on aga halb uudis elevantidele – mida vähem turiste, seda väiksema innuga salakütte taga aetakse. Elevantide tapmine on Aafrikas võtnud täiesti katastroofilised mõõtmed, aga Botswanas on asjad endiselt enam-vähem kontrolli all.
On sul raamatu või filmisoovitusi Botswana huvilistele?
Botswana kohta on Alexander McCall Smith´i “Daamide detektiiviagentuur” ja “Kaelkirjaku karje” – need on lihtsalt toredad lood, peale selle Delia ja Mark Owens`i “Kalahari karje”. McCall Smith´i teosed on Botswana esimesest naisdetektiivist (fiktiivsest muidugi) – reisihuvilisele ehk mitte nii palju ütlevad, aga minul oli pärast reisi toredaid äratundmisi. Filmidest on tore Jamie Uysi “Jumalad on vist hullud” (Gods Must Be Crazy).
