Miranda jõel kaimanitel külas
Meil kõigil on asju, mille kohta me ütleme, et seda ma ei teeks kunagi. Mina olin seda mõelnud alati kui mõnda filmi vaatasin, kus inimesed kakaopruuni jõkke hüppasid ja siis krokodilli poolt ampsatud said. Kakaopruun jõgi minu pea võrdus krokodilli söödaks olemisega ja seda tahtsin ma enda puhul igal juhul välistada. Mõned tõekspidamised võivad aga sobivate asjaolude kokkulangemisel kiiresti muutuda.
Kui olin oma esimesel reisil Brasiilias teel Pantanali poole, olime autos loksunud juba mitu tundi ning seejärel veel paar tundi lahtises autokastis, kus lahutasid meie meelt sääsed, arvukalt linde ja loomulikult tiikide ääres kolooniate viisi peesitavad kaimanid.
Sellised kaimanite kolooniad on võimas vaatepilt – ühes mudases keskmises tiigis on koos peesitamas mitmekümneid isendeid, mõnel ainult silmad roheliste lehtede vahelt väljas, teised lihtsalt laisalt kaldapeal löötsakil.
Kui pika sõitmise ja kuuma päikese käes higistamise järel oma lodži jõudsime ja giid rõõmsalt hõikas, et seal jões saate ujuda, siis ei kahelnud keegi eriti pikalt, et kakaopruuni vette hüpata ja end pisut jahutada.
Kükitasime ise parasjagu vees nagu kaimanid, ainult pead väljas kui keegi märkas nii paari meetri kaugusel ühte päris kaimanit meid uudistamas. Ei lähe vist vaja väga elavat kujutlusvõimet, et ette kujutada kui kiirelt me jõest välja saime.
Pildil olev kaiman oli meie igapäevane uudistaja.
Vahel satuvad ühele pildile rahumeelselt kokku nii jahtija kui saakloom: kapibara kaimaniga.
Selgus aga, et seda looma polegi vaja karta, esiteks üldjuhul inimest nad ei ründa kui, siis ainult suure nälja puhul. Suurt nälga polnud sellel sellil kohe kindlasti mitte kuna lodžis oli reegel, et iga esimene püütud piraaja visatakse kaimanile. Nii me siis ujusimegi koos kaimaniga päris mitu päeva.
Nüüd küsite, et kust me neid piraajasid püüdsime? Ikka sealt samast jõest, kus me ujusime koos kaimaniga. Ka piraaja ei pista inimest tavaolukorras nahka nagu filmidest näha saab. Nad võivad naksata näiteks su näppu kui sa need väga harali ajad, nii et need parasjagu talle suhu mahuvad aga üldiselt otsivad nad suupärasemat saaki.
Inimesele on piraaja kõige ohtliku kui teda konksu otsast eemaldada – paljud Pantanali kalamehed on seetõttu mõnest sõrmeotsast ilma jäänud.
Pantanalis elab üle 10 000 kaimani, väidetavalt on see maailma suurim krokodilliliste populatsioon. Peamiselt toituvad need umbes 2-2,5meetrised isendid kaladest, eriti piraajast, lindudest ja vahel ka kapibaarast.
Pantanali kogemust ja pilte jagas reisijuht Andra Saimre, vaata ka meie Brasiilia loodusreisi kava siit.
